Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)
Eeliseks on täielik kontroll lähtekoodi üle ning vabad käed tarkvara turustamisel. Teised inimesed ei saa lihtsalt koodi kopeerida ega modifitseerida. Miinusena ei saa aga teised inimesed ka tarkvara arendamisele niisama lihtsalt kaasa aidata, ehk Naatan peab looma firma ja palkama arendajaid. Lisaks on oht, et mingi hetk arendaja toetus lõpeb ja tarkvara jääb stagnatsiooni või isegi lõpeb töötamast. Üksiku arendaja puhul eelistaks seda litsentsi kui oled kindel, et sul on toode millega on hea võimalus raha teenida, näiteks indie mängu puhul. Siis ei oleks ka eriti oluline, et suvalised inimesed saaks lähtekoodi näha või mängu soovimatul viisil modifitseerida, vajadusel saab alati tagada mingites piirides ametliku mod-i toe.
GNU GPL (tugev copyleft)
Eeliseks on, et lähtekood on avalik. Igal inimesel on võimalik koodi läbi vaadata, et veenduda selle turvalisuses ja usaldusväärsuses. Lisaks saab igaüks kas panustada otse originaalprojekti arendusse või teha projektist iseseisev koopia mida ise edasi arendada. Miinuseks ja plussiks on see, et tegemist on nakkuva litsentsiga, seega peavad isegi koopiad säilitama sama litsentsi ja avatuse. Niimoodi välditakse olukorda, kus keegi saab koodi lihtsalt võtta ilma mitte midagi tagasi andmata omakasu eesmärgil. Selle tulemusena ei taha aga firmad tihti GPL-iga koodi oma projektidesse lisada, sest siis peaksid nad sellest punktist kogu projekti sama litsentsi alla panema. Lisaks on keerulisem enda tarkvara müüa, kui igaüks võib sinu lähtekoodi alla laadida ja tarkvara ise kompileerida. Seda litsentsi eelistaks näiteks siis, kui tegemist on mingi üldkasuliku programmi või teegiga, mis võibolla ilma toetajate koostööta ei oleks jätkusuutlik, kuid ei soovita lasta suvalistel inimestel lihtsalt koodi endale võtta ja monetiseerida.
BSD litsents (ilma copyleftita)
Nagu eelmise litsentsiga on lähtekood avalik, aga BSD lubab koodi kasutada ka suletud lähtekoodiga projektides või isegi tervet lähtekoodi sulgeda. Samamoodi võib igaüks panustada koodi arendusse aga nad võivad seda ka vabalt võtta ja müüa ilma suurte kohustusteta algse projekti ja arendaja ees. Tihti on BSD projektidel suurteks panustajateks suurfirmad, sest nad võivad üsna vabalt sellest tulenevat koodi oma toodetes kasutada ning nende huvides on kasulikke projekte toetada, kuna nad ei pea kogu tööd ise tegema. Samas on aga risk, et suured tegijad üritavad projekti tüürida teistele osalistele soovimatus suunas või võtavadki lihtsalt kogu koodi endale ja arendavad edasi ainult enda versiooni mingi kinnisema litsentsiga. BSD projektide pealt on ka keeruline ise otsest kasumit teenida. Seda litsentsi eelistaks, kui eesmärgiks on koodi maksimaalne levik, kasutus ja arendus ka suurfirmade poolt ning pole oluline kasum. Firmade osalus kindlustab projekti jätkusuutlikkust ja suurendab selle usaldusväärsust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar