E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Positiivne kasutatavuse näide - Duolingo

 Duolingol on väga hea õpitavus ja tõhusus. Konto loomine ja keelte õppimine on tehtud võimalikult lihtsaks ja mänguliseks. Ülesannete eest teenib kasutaja kogemuspunkte, mis tekitab hea tunde ja meelitab kasutajat lehele tagasi ja rohkem ülesandeid lahendama. Lihtne disain ja tore maskott koos punktide teenimisega tagavad kasutaja rahulolu. Kindlasti on Duolingol hea kasulikkus, täielikult ühtegi keelt sellega ära ei õpi, aga ta on väga kasulik lisaõppemeetod.

 

 

Negatiivne kasutatavuse näide - Amazon Prime

Amazon Prime teenusega liitumine on ülimalt lihtne, seda reklaamitakse igal pool ja pakutakse isegi mõneks ajaks tasuta, et tõmmata kasutajaid ligi. Teenuse tühistamine on aga tehtud tahlikult maksimaalselt keeruliseks ja aeganõudvaks. Tühistamiseks ei piisa ühest klikist nagu paljude teiste teenustega, vaid kasutaja peab läbima mitmeid tühistamissamme. Igal sammul üritab Amazon kasutajad veenda teenust mitte katkestama. Kasutajat meelitatakse pakkumistega, näidatakse, millest toredast ta tühistamisega ilma jääb. Tühistamise nupud on tehtud teiste nuppudega võimalikult sarnaseks, et suunata kasutajat kas tahtlikult või kogemata teenust mitte tühistama, "dark pattern"eid kasutatakse maksimaalselt.

Amazon Prime'i tühistamise tore protsess

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

 Valisin tarkvaraprojektiks MeshCore'i, mis on LoRa raadiotehnoloogial põhinev projekt mille abil on võimalik saata tasuta krüpteeritud tekstisõnumeid ja muud infot. Võrgu peamised osad on Companionid ehk lõppkasutaja seadmed millega sõnumeid saata ja vastu võtta ning Repeaterid mis sisse tulevaid sõnumeid edasi saadavad.

https://meshcore.io/ 

Arendusmudel

Arendusmudelina sobib siin hästi Raymondi "turg". Põhitarkvara ja rakendused lõi küll projekti looja üksi, kuid baaskood on saadaval MIT litsentsi all, seega saab igaüks vabalt projekti koodi kasutada ja edasi arendada ning reaalsuses ongi suurem osa arendusest nüüdseks hajutatud paljude huviliste vahel. Osad tarkvaravariandid on küll kinnise koodiga ühemehearendused aga alati on täiesti vaba alternatiiv olemas nii et nendest arendajatest projekt tervikuna ei sõltu.

Ärimudel

Ametlik mobiilirakendus ja mõned seadmete püsivarad põhinevad freemium- või isegi omandvaramudelil. Ametlik rakendus on enamasti tasuta kuid mõned lisafunktsioonid on lukustatud ühekordse makse taha. Teatud seadmete püsivarade kasutamiseks peab ostma arendajalt litsentsi, et neid üldse kasutada saaks. Nagu eelpool mainitud on kõigil nendel täiesti avatud ja tasuta alternatiivid olemas, kedagi ei lukustata rangelt kindlat rakendust või püsivara kasutama, aga soovi korral on võimalik neid üksikuid arendajaid rahaliselt toetada ja saada vastu mingit kasulikku funktsionaalsust ilma, et peaks ise koodi kirjutama või asja läbi Giti suruma.

 

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

 Esiteks väidab Moglen, et eksisteeriv intellektuaalomandisüsteem ei ole ühtiv tarkvaraga, kuna tarkvara on lihtsustatult lihtsalt mingi numbrite jada ning on keeruline ausalt väita, et mingi kindel hulk numbreid saaks kuidagi olla ainult mingi kindla isiku või organisatsiooni oma. Neid üksteisest eristamatuid numbreid üritatakse käsitleda erinevatel viisidel, nt patendid ja autoriõigus, tulemuseks on suur segadus. Olemasolevad süsteemid on loodud käsitlema füüsilist toodangut, mitte koodi mida saab hetkega ja tasuta lõpmatult kopeerida ja levitada.

 Mogleni arvates on parima tarkvara taga just vabadus. Kui kood on kinnine ja seda omab mingi monopol, nagu Microsoft, on peamine huvi maksimaalselt kasu teenida, tarkvara kvaliteet on teisene ja välised isikud ei saa teha midagi, et seda parandada. Vaba tarkvara aga koondab automaatselt kõik parimad omadused ja eemaldab halvad, kuna protsessiga on seotud paljud inimesed üle maailma kes mitte ainult ei saa vaid ka tahavad projekti panustada ja seda paremaks teha. Lisaks ei pea vaba tarkvaraga muretsema, et mingil hetkel ta lihtsalt lõpetab töö, sest kogu kood on avatud ja igaüks saab seda edasi arendada ja toetada. Moglen võrdleb vaba tarkvara Faraday seadusega: kui Internet mässida ümber iga inimese maailmas ja maailma keerutada, hakkab võrgus tarkvara voolama.

 Artikli viimases osas väidab Moglen, et see, mis on juhtunud vaba tarkvaraga, hakkab juhtuma lähitulevikus ka kõige muu loomingulisega, nagu muusika. Vahendajad ja monopolid kaovad, kuna inimesed saavad kõike digitaalselt luua ja üle maailma jagada lihtsalt ja tasuta, traditsiooniline intellektuaalomand, nagu artikli pealkirjas väidetud, sureb.

 Kus Moglen eksis, kus mitte

 Nagu oli juba artikli kirjutamise hetkel näha, on kvaliteetne vaba tarkvara laialt levinud ja väga töökindel. Linuxi desktopi aasta pole veel päris kohal, aga internetis domineerivad Linuxi serverid, Androidi telefonid on väga populaarsed. Vaba tarkvara pole täielikult "propertarianismi" hävitanud, aga on kindlasti tugevam kui kunagi varem ja tugevneb veel.

 

Muusika poole pealt oli tal osaliselt õigus, palju rohkem muusikat levitatakse otse autorite poolt, tihti täiesti tasuta, aga traditsioonilised muusikafirmad-vahemehed pole kuhugi kadunud, pigem on nad muutustega kohanenud, muusika levitus- ja omandiõigused on endiselt suuresti firmade käes ja selleks, et muusikuna ära elada, pead endiselt nende firmadega vähemalt mingil määral koostööd tegema.

 

Faraday võrdlusega oli Moglenil pigem õigus. Inimeste ühendamisega ühte võrku toetab loovust ja vaba loomingut, internet on täis materjali mida inimesed on lihtsalt omast tahtest loonud ja tasuta maailmaga jaganud. Endiselt on mängus ka rahalised motiivid, kuid vaba looming on märgataval kohal.

 

Kõige õigem oli Moglen vaba tarkvara osas. Selgelt on näha, kui hästi on seda üle maailma vastu võetud ja kui kvaliteetset koodi see toodab samal ajal kui vanade hiiglaste nagu Microsofti kinnised tooted muutuvad järjest halvemaks ja ebapopulaarsemaks. Samas pani ta täiesti mööda oma uskumusega, et ebastabiilsus ja kaos seoses vanamoelise intellektuaalomandisüsteemi ja uue digitaalse vabavara liikumise kokkupõrkega toovad ilmtingimata süsteemis kaasa suured muutused. Nagu me tänapäeval näeme ei ole autoriõigus kuhugi kadunud vaid firmade lobitöö tulemusena isegi tugevnenud, sarnased negatiivsed arengud on ärihiiglaste mõjul toimunud ka mujal digimaailmas. Vältimatu suur revolutsioon jäi ära ja ma väidaks, et praegu on olud isegi veel ebastabiilsemad ja kaootilisemad, kui 1999. aastal.

 

E-ITSPEA 8: IT proff...?

 Klassikalise kõrgkoolidiplomiga omandatakse laiemad teoreetilised baasteadmised erialast ning sellega seotud teemadest, lisaks õpitakse kuidas suhelda ja teiste inimestega koos töötada. Diplom iseenesest ei tee sind kohe profiks aga ta demonstreerib tööandjatele, et sa valdad mingit teemat ning oled suuteline edasi õppima, arenema ja inimestega koostööd tegema. Selle tõttu ka paljud tööpakkumised diplomit nõuavad, ta on tähtis alustala ning kindlasti on soovitatav oma alal vähemalt mingiks hetkeks diplom omandada, eriti kui on plaanis leida tööd rahvusvahelisel turul.

Rakenduskõrgkoolidiplom paneb suurema rõhu kindlatele praktilistele oskustele ja vähem laiematele erialastele teadmistele, sellega on lihtsam kiiresti pärast diplomi omandamist tööturule siseneda, kuid sellest võib jääda väheks, kui on hiljem soov teha tööd kõrgemal tasemel mis nõuab sügavamaid teadmisi või suunda muuta. See diplom on IT turul täiesti adekvaatne, eriti kui selle kõrvale on näidata ka tugev portfoolio.

Erialane kutsetunnistus näitab, et sa valdad väga hästi nii teoreetiliselt kui praktiliselt mingit kitsast teemat, näiteks mingit kindlat tarkvarapaketti või kindla firma riistvara. Iseseisvalt ilma diplomita sellised tunnistused ilmselt sind tööturul väga kaugele ei vii, sest nad ei näita midagi sinu üldisematest teadmistest ja oskustest aga on kindlasti väga olulised lisaväärtusena või isegi nõutud, kui on soov mingil kindlal IT kohal tööd teha.

 

TTÜ IT kolledž annab hea kombinatsiooni kõigist kolmest, rõhk on nii teoreetilistel teadmistel kui ka praktilistel oskustel ja lisaks on selle õpilastele lihtsustatud erinevate sertifikaatide omandamine, sellega luuakse tugev alus, millega tööturule siseneda nii kohalikul tasemel kui ka rahvusvaheliselt.

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

Eeliseks on täielik kontroll lähtekoodi üle ning vabad käed tarkvara turustamisel. Teised inimesed ei saa lihtsalt koodi kopeerida ega modifitseerida. Miinusena ei saa aga teised inimesed ka tarkvara arendamisele niisama lihtsalt kaasa aidata, ehk Naatan peab looma firma ja palkama arendajaid. Lisaks on oht, et mingi hetk arendaja toetus lõpeb ja tarkvara jääb stagnatsiooni või isegi lõpeb töötamast. Üksiku arendaja puhul eelistaks seda litsentsi kui oled kindel, et sul on toode millega on hea võimalus raha teenida, näiteks indie mängu puhul. Siis ei oleks ka eriti oluline, et suvalised inimesed saaks lähtekoodi näha või mängu soovimatul viisil modifitseerida, vajadusel saab alati tagada mingites piirides ametliku mod-i toe.

GNU GPL (tugev copyleft)

Eeliseks on, et lähtekood on avalik. Igal inimesel on võimalik koodi läbi vaadata, et veenduda selle turvalisuses ja usaldusväärsuses. Lisaks saab igaüks kas panustada otse originaalprojekti arendusse või teha projektist iseseisev koopia mida ise edasi arendada. Miinuseks ja plussiks on see, et tegemist on nakkuva litsentsiga, seega peavad isegi koopiad säilitama sama litsentsi ja avatuse. Niimoodi välditakse olukorda, kus keegi saab koodi lihtsalt võtta ilma mitte midagi tagasi andmata omakasu eesmärgil. Selle tulemusena ei taha aga firmad tihti GPL-iga koodi oma projektidesse lisada, sest siis peaksid nad sellest punktist kogu projekti sama litsentsi alla panema. Lisaks on keerulisem enda tarkvara müüa, kui igaüks võib sinu lähtekoodi alla laadida ja tarkvara ise kompileerida. Seda litsentsi eelistaks näiteks siis, kui tegemist on mingi üldkasuliku programmi või teegiga, mis võibolla ilma toetajate koostööta ei oleks jätkusuutlik, kuid ei soovita lasta suvalistel inimestel lihtsalt koodi endale võtta ja monetiseerida.

BSD litsents (ilma copyleftita)

Nagu eelmise litsentsiga on lähtekood avalik, aga BSD lubab koodi kasutada ka suletud lähtekoodiga projektides või isegi tervet lähtekoodi sulgeda. Samamoodi võib igaüks panustada koodi arendusse aga nad võivad seda ka vabalt võtta ja müüa ilma suurte kohustusteta algse projekti ja arendaja ees. Tihti on BSD projektidel suurteks panustajateks suurfirmad, sest nad võivad üsna vabalt sellest tulenevat koodi oma toodetes kasutada ning nende huvides on kasulikke projekte toetada, kuna nad ei pea kogu tööd ise tegema. Samas on aga risk, et suured tegijad üritavad projekti tüürida teistele osalistele soovimatus suunas või võtavadki lihtsalt kogu koodi endale ja arendavad edasi ainult enda versiooni mingi kinnisema litsentsiga. BSD projektide pealt on ka keeruline ise otsest kasumit teenida. Seda litsentsi eelistaks, kui eesmärgiks on koodi maksimaalne levik, kasutus ja arendus ka suurfirmade poolt ning pole oluline kasum. Firmade osalus kindlustab projekti jätkusuutlikkust ja suurendab selle usaldusväärsust.

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Kõige paremini toimivad minu arvates just arvutite/tarkvara intellektuaalomandi jaoks litsentsid. Iga asja looja saab väga lihtsalt sätestada, kus/kuidas/millal võib tema loomingut kasutada ning ei pea selleks (võib olla paljudes erinevates riikides) mingisuguseid avaldusi tegema. Miinuseks on mõned litsentsid (copyleft) mis võivad liigselt piirata loomingu kasutust või edasiarendust ning mida on keeruline või võimatu muuta. Lisaks võib muutuda keeruliseks oma litsentsi reaalne kaitsmine, sest isegi selge rikkumise korral pead minema kohtusse oma raha eest eeldusel, et kõnealuses riigis üldse sinu litsents kehtib ning neil on huvi selle rikkumistega tegeleda.

 

Kindlasti oleks vaja parandada ja uuendada patendisüsteemi. Liigagi palju on erinevatele firmadele lubatud patente, mis eriti tarkvara valdkonnas on liigagi üldised ning piiravad seetõttu ideede edasiarendust ja innoveerimist. Põhimõtteliselt on küll võimalik saada oma patent eksisteerivale patenteeritud asjale, kui suudad tõestada, et sinu looming muudab/parandab selgelt eelnevat (improvement patent), kuid see ei anna sulle õigust seda eelnevat patenti kasutada ning kui algne patent oli väga hägune nagu nad tihti kahjuks on ei ole see üldse võimalik. Lisaks on levinud probleemiks ka "patent trolling", kus firmad või isikud koguvad võimalikult palju erinevaid patente, mille põhjal neil tegelikult puudub soov või võimekus patendi alust asja reaalselt toota ja pakkuda. Nende ainuke eesmärk on hoida palju patente, millega võimalikelt rikkujatelt saaks kohtus kahjusid välja nõuda. Tihti võidavad nad mitte selle pärast, et nende patent on reaalselt korrektne ja kehtiv, vaid selle pärast, et teine osapool lihtsalt ei viitsi või suuda kohtus sellise tsirkusega tegeleda. Selline patentide peal istumine võib samuti piirata paljudel aladel innovatsiooni.

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Käsk, mida pean isegi rohkem tähtsamaks:

Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust

 Internet on massiivselt kasvanud, see ei koosne enam paarist huvilisest, kes lõbu pärast või puhtalt heast tahtest veebilehti teevad ja teistega suhtlevad. Eriti sotsiaalmeedia tõusuga on muutunud järjest olulisemaks rahaline aspekt, palju materjali läkitatakse veebi just ärilistel eesmärkidel. Samal ajal julgustavad või isegi nõuavad algoritmid materjali loomist, mis jõuaks maksimaalse vaatajaskonnani, kelle siis reklaame näidata ja tooteid müüa. LLM'ide tõusuga on asi ainult hullemaks läinud, pidevalt genereeritakse hingetut materjali, mille eesmärk on ainult klikke koguda, mitte kedagi õpetada või midagi uut ja huvitavat teistega jagada. Pead ainult äpi avama ja algoritm söödab sulle järjest isuäratavaid postitusi. Aeg on raha ja seda jääb inimestel järjest vähemaks.

 

Käsk, mis on suuresti tähtsuse kaotanud:

Tea, kus sa oled  

See käsk oli palju olulisem interneti algusaegadel, kui see ei olnud peamiselt üks suur globaalne mass, vaid kogum väiksematest foorumitest ja kogukondadest. Nendel aegal olid igas kohas oma kindlad käitumisreeglid, ning kui keegi neid ei järginud, oli lihtne neid lihtsalt välja suruda või kedagi üldse mitte sisse lasta. Tänapäeval on selliseid kohti veel alles, aga domineerivad suured sotsiaalmeediavõrgustikud, kus mingid reeglid küll on, kuid üldiselt paisatakse kõik ühte patta ja tavainimeste kontroll selle üle, kes kus postitab, on piiratud. Mõnes mõttes tekivad ka nendes internetimassiivides mingid käitumisnormid aga inimesed saavad palju vabamalt tegutseda nii, nagu ise tahavad, sest reaalsed tagajärjed puuduvad.